Toidu- ja Fermen­tat­siooni­tehnoloogia Arenduskeskuses (TFTAK) töötav mikrobioomiteadlane Kaarel Adamberg ning toitumis­nõustajad Kätrin Karu ja Elisabeth Lomp selgitavad, mida mikrobioom õieti tähen­dab, kuidas igaüks oma kõhu­elanikkonda testida saab ja mis kasu sellest olla võib.

Seedetrakti elu­kooslus vajab tasakaalu


Väga lihtsalt öeldes on mikro­bioom inimese mikro­organismide kogum. “Mik­roobi­kooslus elab koos meiega ega põhjusta tava­olukorras haigusi. Kõige rohkem mikro­organisme on inimese seedetraktis, kus need moodustavad soole mikro­bioomi,” kirjeldab Kaarel Adamberg ja lisab, et seede­trakti mikroobikooslust mõju­tab palju tegureid, näiteks vanus, geenid, elustiil, ravimid, haigused ja dieet.

Pärilikkus on üks teguritest, mis mõjutab meie immuun­süsteemi ja kontrollib, millised bakterid soolestikus ellu jäävad ning millised mitte. “Olulise osa mikrobioomist saame kaasa oma ema suguteedest, kui sünnime, ja ka juba emaüsas, seega annab ema mikrobioom meile sünnihetkel n-ö stardipaketi.”

Normaalne seedetrakti mikroobikooslus on mitme­kesine ja tasakaalustatud. Kui aga koosluse tasakaal häirub, nimetatakse seda düsbioosiks, mis võib põhjustada seede­trakti haigusi (haavandiline koliit, ärritunud soole sünd­room jne), ülekaalu, diabeeti, allergiat ja teisi kroonilisi haigusi. “Enamikku soole­bakteritest ei saa liigitada headeks ega halbadeks, vaid on oluline, et mikrobioomi kooslus oleks tasakaalus, mitmekesine ja stabiilne,” ütleb Kaarel.