Karin Lutsu suured tõestamised

Karin Luts (1904–1993) sündis Viljandimaal ja koolihariduse omandas Pärnus. Kooliealisena käis ta palju kunstinäitustel ning sisustas vaba aja joonistamisega. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks Karin Luts õppima Tartusse kõrgemasse kunstikooli Pallas. Lutsu lend Pallases koosnes naistest, teda tunti pigem poisitarina: Lutsul oli poisipea, sigaret suunurgas ja seljas enamasti ülikond.

Luts oli andekas ja ambitsioonikas. Üsna stuudiumi alguses kirjutas ta oma päevikusse: “Naise ilu ja instinkti suurejoonelisus ei saa kulmineerida iialgi majapidamises ja laste kasvatamises.” Lisaks leidis ta, et täiuse saavutamiseks peab naine olema iseseisev. Seda noorena leitud kreedot järgis Luts surmani.

Karin Luts lõpetas Pallase aastal 1928 ja siirdus stipendiumi eest Pariisi, kus hingas sealset kunstiõhku ja maalis siidrätikuid. Kujunes välja lutsulik maalimisstiil, kus oli mõjutusi avangardismist, sürrealismist ja naivismist. Tagasi Eestis, elas Luts Tallinnas, tegi lisaks maalimisele kostüümikavandeid teatritele ja raamatuillustratsioone.

1918. aastal asutatud kunstiühingusse Pallas hakati naisi vastu võtma alles 1939. aastal. Esimeste seas oli ka Karin Luts. Hoolimata sellest žestist häiris 30. eluaastais naist endiselt kunstimaailma meestekesksus. “Tahan saada kunstnikuna kuulsamaks ja jõukamaks meie meeskunstnikest – tahan olla suurem naine kui mind ümbritsevad auahned, väikesed mehed kokku,” kirjutas ta päevikusse. Samal aastal reisis Luts Euroopas, peamiselt Itaalias, kus töötas kohalikes ateljeedes ning külastas muuseume ja näitusi. Samal aastal valmis ka üks tema tuntumatest töödest “Comédie-Française”.