Inimorganism on keeruline süsteem, mis vajab normaalseks toimimiseks mineraal­aineid, vitamiine ja antioksüdante. Ka makrotoitained – valgud, süsivesikud ja rasvad – peavad olema õiges vahekorras. Lääneliku toitumisstiili juures, kus menüüs on palju rafineeritud tooteid ja köögiviljade hulka tahetakse arvata friikartuleid ja ketšupit, on puudujäägid kerged tulema. Ehk on just siis õige aeg pöörduda supertoiduainete poole?

Supertoiduaineteks peetakse toitaine­rikkamaid loodussaadusi, mida iseloomustab üldiselt ka väga hea imendumisvõime. Need on hea lahendus inimestele, kes soovivad saada organismile vajalikke aineid otse toidust ega soovi tarvitada toidulisandeid.

Kummitav rauapuudus

Naistel diagnoositakse kõige sagedamini rauapuudust. Selle mure puhul pole supertoiduaineid otseselt tarvis, piisab vaid teadmistest, mida millega süüa. On üldteada fakt, et rauda leidub punases lihas ja veretoodetes. Hoolimata sellest, et meie tava­pärases toiduvalikus on piisavalt punast liha, esineb siiski palju aneemiajuhtumeid. Enamasti on põhjuseks kehv raua omastamine. Rauda leidub ka taimses toidus, kuid viimasest on organismil seda raskem kätte saada. Näiteks on rauda paljudes aedviljades, eriti kaunviljades. Taimset rauda on kergem omastada, kui toitu enne kuumtöödelda, sest see lõhub komplekse, millega raud taimedes seotud on.

Hea imerelv, millega raua imendumist taimedest parandada, on samal ajal tarbitav C-vitamiin. Hästi sobib näiteks sidrun – poole sidruni mahlast jätkub mitme toidukorra jaoks. Hiljutises uuringus selgus, et taimse raua imendumist võib neljakordistada, kui sellega koos tarbida 75 mg C-vitamiini (sellise koguse saab näiteks 200 ml apelsinimahlast). Supertoiduainetest võib rauapuuduse korral tarvitada näiteks klorellapulbrit ning ka selle puhul kehtib C-vitamiini reegel. Ka arvatakse ekslikult, et marjadest on rauda kõige enam just aedmaasikates. Tegelikult tasub käsi hoopis vaarikate poole sirutada.