Üllataval kombel on lihtsad asjad ja elu põhitõed tihti­peale kõige keeru­lisemad. Maast madalast õpime, et valetada on väär. Süütust tõe väänamisest võib märkamatult sündida uus valge vale ja kui sel pole just lühikesed jalad, võime end leida olukorrast, kust kahju­deta välja manööverdamine pole enam võimalik.

Kadi teab, et kõige ohtli­kumad valed on need, mida räägime iseendale. Illusioonid, millesse uskumine nõuab vähem emotsionaalset kütust kui peeglisse vaatamine ja tõe tunnistamine. “Olen õppinud, et enda vastu 100% aus ole­mine võib olla valus, tülikas ja raske, kuid see on ainus viis, kuidas elada elu, mis sind päriselt õnnelikuks teeb,” lausub naine, kes otsustas tunnetada hirmu, kuid tegut­seda selle kiuste. Aastate eest jättis ta turvalise tuleviku­nägemuse juura­maailmas, tegi kannapöörde ning alustas alal, mis oli tema jaoks uus, huvitav ja täiesti tundmatu.

Visaduse õppetunnid

Ausus, austus ja armastus on püha kolmainsus, mille järgi Kadi elab. Talle otsa vaadates jääb mulje, et üle laua istub mõne muinasjutu kangelane – tark, küps ja õiglane; ladva­õunalike põskede ja naera­tusega, mis paneb märka­­matult ennastki hel­gemalt tundma.

Hariduselt on ta õigus­teaduste magister ning pärast ülikooli lõpetamist töötas kolm aastat ka juristina. Hoolimata pealtnäha unistuste töökohast, tundis Kadi, et tegu pole ametiga, mis sügavamalt hinge toidaks. “Süvenev rahul­olematus pani mind iseennast küsitlema; rändama ajas ja sügaval südames, et enda seniseid eluvalikuid paremin