Üllatuslikult pole kangas­maskid uudne, 21. sajandi leiutis – esimest korda leidis säära­ne naha­hooldus­viis raken­dust juba 1850ndatel prants­lannade hulgas.


Esimesed maskid polnud küll valmistatud kangast, vaid veiselihaviiludest, mis väide­tavalt aitasid ennetada kort­sude teket. Hiljem asendati liha siiski kangatükkidega, mida niisutati vitamiinide ja õlidega ning millest kujunesid välja täna­päevased kangas­maskid.

Nüüdisaegsete kangas­maskide menu sai alguse Lõuna-Koreast, kus nii naised kui ka mehed pööravat iga­päevasele nahahooldusrutiinile erilist tähelepanu. Kui tava­liselt soovitatakse teha näomaski üks-kaks korda nädalas, siis nemad eelistavad maskitada vahel lausa kaks korda päevas!

Isiklikult pole ma kindel, kas see on parim viis naha hoolda­miseks, kuna nii võib nahka ületoniseerida. Pigem soovi­taks jääda tavapärase rutiini juurde – kord-kaks nädalas –, mis pakub ideaalset võimalust hoolit­seda naha eest vastavalt hetkevajadusele.

SOS – nahk vajab kohe niisutust!


Eri toitainetes immutatud mas­kid on märjad ja jahu­tavad. Tihti on tunne, nagu “voolak­sid” need pakendist välja, kuna sisaldavad kokteili seerumitest ja mikro­toitainetest.

Kangasmaskides on tuge­vama kontsentraadiga koostis­osad kui tavalistes maskides. Need on üles ehitatud seerumi baasil, mis võimaldab toime­ainetel imenduda sügavamale naha alla.

Paljud maskid sisaldavad hüaluroonhapet, keramiidi ja antioksüdante, mis on kolm niisutavate hoolduste levinud komponenti. Hüaluroonhape töötab niisutajana, keramiid aitab kaitsta õhusaaste, anti­oksüdandid aga vabade radi­kaalide eest, ennetates nõnda rakkude kahjustumist ja vananemist.

Kangasmaskide efektiivsuse taga peitub materjal, mis aitab luua nahale erilise kihi, tõhus­tades niisutust ja toitainete paremat imendumist. Maskide baasmaterjal võib varieeruda, koosnedes puuvillast, vilja­lihast, hüdrogeelist, bio­tsellu­loosist ning teistest loodus­likest ja biolagunevatest ainetest.

NB! Kangasmaskidega tuleks olla ettevaatlik aknelise naha korral, kuna need võivad poore ummistada, põhjustades uute punnide teket. Soovituslik on maski kõigepealt testida näiteks põsel ning jälgida, kas järgmistel päevadel tekivad sinna punnid. Kui jah, ei tohiks maski kasutamist jätkata, kuna see pole sobilik sinu nahatüübile.