Kohtume Getteriga ühel jaanuarikuu alguse päeval Tallinna vanalinna kohvikus. Tundub, nagu päike oleks välja tulnud – jah, ta on ka päriselus, hallis ja sombuses argipäevas sama särav kui ekraanil või laval prožektorite valguses. Ainult grammigi meigita või efektse lavakostüümita. Getter tellib jutu saateks valget teed.

Pärast töist detsembrit võttis ta jaanuaris aja maha. “Olen keskendunud rohkem endale. Naudin väga neid hetki, kui ei pea kuhugi tormama. Selle aasta üks suurimaid lubadusi iseendale on see, et ma oskaksin paremini aega planeerida. Nii et ei peaks kuhugi jooksma. See on asi, milles ma ei ole tegelikult kunagi väga osav olnud. Suudan ikka ja jälle kõik viimasele minutile jätta,” räägib Getter.

Teadlikult iseendaga olemine on hõlmanud ka naise lemmiktegevust laulmist, just jaanuaris veetis ta aega ka stuudios, kus töötab uue looga. “Kui laulan, siis mõtlen, et huvitav, kas sa juba kuuled ka mind,” pöördub Getter vaikselt oma kõhus oleva beebi poole.