Küsides interjööri­lahenduse autorilt, kodu perenaiselt Helen Leetsarilt (41), kas ta on disaini õppinud, ütleb ta, et proovib alles sel sügisel EKAsse tootedisaini erialale sisse saada. Haridus on tal hoopis majandus­alane ning töö­kogemused ärindus-, turun­dus- ja juhtimis­vallast. Ometi on disainikirg olemas nii temal kui ka abikaasa Marttil (38), sest koos on nad asutanud disainiettevõtte Kaissu, mis loob laste- ja magamistoa­mööblit. Iga lastele loodud toodet testitakse loomulikult perepoeg Marki (4) peal.

Helen räägib, et on ammu sisekujunduse vastu huvi tund­nud ja, töötades pingerikkas tegevjuhi ametis, maandas disai­nimise abil lihtsalt stressi. Esi­mene “toode” valmis 9–10 aastat tagasi. “Otsisin lahedat voodi­peatsit, mida tol ajal lihtsalt ei olnud saada,” meenutab ta. Peale oma brändi ning mitme enda elamise on Helen tege­lenud ka sõprade kodude disai­nimisega: “Armastan puhtaid jooni ja sümmeetriat. Mulle ei meeldi disainides n-ö trikitada.” Need­samad märk­sõnad – puhtad jooned, sümmeetria ja funktsio­naalsus – ise­loomus­tavad kogu 130ruut­meetrist kodu, kus iga detail on läbi mõel­dud ja kõigil asjadel oma koht.

Helen meenutab, et ammu-ammu, kui ta Marttiga kohtus, tuli mees talle külla ja küsis, kas keegi siin elab ka. Martti sõnul on ta nüüdseks sellega harju­nud, et asjad tuleb ära panna. Selleks tarbeks on ela­mises palju kappe ja panipaiku. Kuna paar loob ka muusikat (koos on tehtud isegi metal-bändi!), milleks on vaja palju tehnikat, on Helenil juba plaan juhtme­tele-jubinatele töötuppa rulli­kutega kapike joonistada, et tööd tehes “hunnikud” keskendumist ei häiriks.

Piirideta kodukontor


Et paar töötab koos ja pea­miselt kodus, on vaja sobivat kodukontorit. Selleks on eraldi tuba ühise sümpaatse töö­lauaga, mis on samuti Heleni loodud. “Minu disain on vajaduspõhine ja see ise­loomustab ka Kaissu toodan­gut. Lastemööbel on igapidi testitud. Millal laps millenigi ulatab, millal vajab näiteks kirjutuslaua kõrguse muut­mist,” räägib naine oma lähe­nemisest kodukujundusele ja tootedisainile.

Kui küsida, kuidas nad iga päev ninapidi koos olles hakkama saavad, ütlevad mõlemad, et see sobib neile. Martti sõnul ei mõista tema hoopis sellist elustiili, kus päeval elatakse üht elu ja õhtul pärast tööd algab justkui teine. Ka Helen ütleb, et kuna oma ettevõtet tehes on raske tõmmata piiri töö- ja eraelu vahele ning mõnikord tuleb ju kell üksteist õhtul idee, mida tahaks kohe partneriga jagada, siis seda joont ei tõmmatagi. Nüüdseks on mõlemad endiselt palgatöölt lahkunud ning keskenduvad ainult tegemistele disainivallas.