“Pika all pean silmas medi­ta­tiivset kolme-nelja­tunnist õhtut, mille sisse kuulub tavaliselt ka “Ööülikooli” järelkuulamine sauna eesruumis, merele vaatamine ja neli-viis leilikorda,” räägib Kadri. Muidugi ei puudu ka korralik viht: “Kasevihaga on eestlane enamasti harjunud ennast lihtsalt peksma. See mõjub küll naha vereringele hästi, kuid lisaks soovitan kasutada vihta ka maski ja nuustikuna.”

Ta õpetab, kuidas seda teha. “Aseta viht ämbrisse kuuma vette ja lase sel pehmeks liguneda. Samal ajal viska kõvasti leili. Pole oluline, kas viibid sel ajal leiliruumis või mitte. Selle protseduuriga alusta juba kütmise alguses – eesmärk on leili­ruum enne leilivõtmist hästi niiskeks saada. Kui viht on valmis, siis raputa üleliigne vesi kerisele leiliveeks. Seejärel aseta viht vaikselt näo peale, jälgi aga, et üleliigne kuumus oleks selle seest kadunud. Nüüd suru viht vastu nägu ja hinga selle auru sisse, nii puhastad oma hingamisteed ja hoidud edaspidi külmetusest. Masseeri pehmete liigutustega kaselehti vastu nahka, käi niimoodi vaikselt läbi kogu nägu.”

Vihta nuustikuna kasutades on hea üle käia kogu keha. “Saab väga puhtaks. Võid toimingut teha maksimaalselt kahel leilikorral järjest. Loputa ainult veega. Nägu saab uskumatult puhtaks, nii et lausa krudiseb, samas ei kuiva, seega pole kreemi pärast seda toimingut tarvis. Nahk on hommikul nagu spaa-sügavpuhastuse läbinud ja ääretult pehme, mõnus ja särav.”

Kask on oma tervistavate omaduste tõttu olnud eestlaste seas läbi aegade hinnatud puu. Arukase pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, nii määrdeseguna kui ka raviteena. Kuna lehtedes on vaiku ja eeterlikke õlisid vähem, sobivad need teeks. Ja muidugi, kasemahla või -lehtede leotisega juuste loputamine teeb need meeldivalt siidiseks.”