Kui tihti peaks oma tervise­näitajaid kontrollima naine, kellel vaevusi ei ole?

Emakakaelaproovi tasub ikka anda. Riiklik emakakaelavähi skriining on iga viie aasta järel. Eesti Naistearstide Seltsi soovitus on teha Pap-test iga kolme aasta järel, HPV-analüüs üksi või koos Pap-testiga iga viie aasta tagant.

Mammograafiat soovitatakse tavaliselt alates 40. eluaastast, noorematele ainult juhul, kui on mõni muu kindel haigus. 40aastasena soovitatakse teha n-ö baasmammogramm, et radioloogid saaksid hilisemaid uuringuid sellega võrrelda. Rinnavähiskriining algab 50. elu­aastast ja toimub iga kahe aasta järel. Seda võiks naine kindlasti teha lasta, sest rinnavähki on palju. Rinnavähk on lihtsasti avastatav ja hea ravitulemusega, kui saab varakult jaole. Sama kehtib emakakaelaprobleemide kohta. Emakakaelavähi skriiningu puhul on haaratus Eestis väga väike: statistika näitab, et testi tuleb tegema vaid veerand naistest, kes kutse saavad.

Milliste haiguste esinemist oma pereliikmetel tuleks kontrollida, kuni veel saab?

Pärilikud vähid, suhkruhaigus, kilpnäärme- ja sidekoehaigused. Piisab lähiringkonnast: ema-isa, õed-vennad, vanaisad-vanaemad – ei pea kaugele vanavanaonudesse laskuma. Tähelepanu väärivad ka infarktid, insuldid ja äkksurmad noores eas, enne 50. eluaastat.

Mille vastu soovitate vaktsineerida?

Kindlasti puukentsefaliidi vastu. Noortel naistel ka HPV vastu, et ennetada emaka­kaelavähki. Alatest sellest aastast on HPV-vastane vaktsineerimine ka riiklikus kavas, tüdrukutele on see soovitatav juba enne sugu­elu algust. Kõige efektiivsem on vakt­si­neerimine 9.–26. eluaastani.

Grippi haigestumine on kasvanud viimaste aastate jooksul poole võrra: 2016. aastal oli Tervise Arengu Instituudi andmetel üle 8000 grippi haigestumise juhu 100 000 elaniku kohta, aasta varem 3700. Viimasel ajal on gripp olnud üsna raske, eriti kroonilistel haigetel ja rase­datel.

Kui lapsepõlves ei ole punetiste vastu vaktsineeritud, tuleks rasedust planeerivatel naistel seda kindlasti teha, sest rasedusaegne nakatumine on lootele väga kahjulik.

Kindlasti peaks iga kümne aasta tagant vaktsineerima difteeria ja teetanuse vastu. Teetanusse võib nakatuda mulla kaudu – vigastusi ja väikseid traumasid tuleb ette ju kõigil.