Sain teises klassis ägeda plastkäevõru. Kui näitasin seda parimale sõbrannale, krabas ta selle mul käest ja asus mööda tuba loopima. Mina sörkisin sabas, püüdsin võru kätte saada ja halisesin, et ta selle tagasi annaks. Sõbranna loomu­likult naeris ja jätkas, mina tundsin end kohutavalt, ent ometi olime sõbrad edasi.
Kas sinagi mäletad mõnd sõbrannat, kellele hakkas koolis alati meeldima sama poiss? Või kes tahtis kandideerida samale töökohale, kuhu sina? Või ehk meenub sulle sõber, kes käib hädaga su rinnal nutmas, ent “unustab” sind regulaarselt peole kutsuda? Tere tulemast – me teame, mida (ja keda) sa tunned!

Mida sõber­vaenlane teeb?


“Olime kooliõed ja aastaid sõbrad, enne kui asjad imelikuks kiskusid. Käisime koos pidudel ja lõunatamas, rääkisime meestest ja suhetest,” meenutab igipõline riigiametnik Anu (38) oma sõber­vaenlast. “Ma ei teagi, mis viltu läks. Võib-olla see, et sattusin temaga samasse osakonda tööle. Siis hakkasid laekuma märkused – tihti naeratuse saatel –, mis seadsid kahtluse alla küll mu saavutused, küll töökuse, küll oskused. Või siis mindi seltskonnaga lõunale, mind aga ei kutsutud. Kuna kõik see oli nii peenelt esitatud, siis polnud millestki otseselt kinni ka hakata. Ei taha ju endale hullu kuulsust, kes asju ette kujutab.”
On hulk võtteid, kuidas teist tasalülitada või alla suruda. Need võtted toimivad hästi nii töö- kui ka eraelus. Loomu­likult kasutavad neid ka sõbervaenlased. Esimene neist on nähtamatuks muutmine. Seda tehakse tavaliselt teiste inimeste ees, justkui oleksid suhtlusreeglid omavahel ja seltskonnas kardinaalselt erinevad. Muidu oled sõbrale asendamatu, aga peol pole sind korraga nagu olemaski.