Öeldakse, et elus järgneb igale tõusule mõõn ja vastupidi – kui oled omadega ummikus, siis edasi saab vaid paremaks minna. Enamasti toimub kukkumine väga ootamatult ja kiiresti, tekitades šokki ja segadust, püstitõusmine nõuab tunduvalt rohkem aega ja energiat.

Selles numbris jagavad oma eritahulisi valusaid lugusid mitmed naised, keda ühendab otsus ebameeldivatest hetkedest üle saada ja veelgi enam, neis midagi head näha.

Kui on vaja mäest üles ronida, ära arva, et ootamine selle väiksemaks teeb, ütleb loos “Jah, sa suudad!” Kristi Viisimaa, kes jäi pärast 20 aastat tagasi toimunud õnnetust ratastooli. Ta kirjeldab, kuidas taas liikuma sai ja kuidas esimesed meetrid ratastoolis tekitasid talle eduelamuse, mis innustas aina enam pingutama. Juba varsti ostis ta auto, siis otsis sõiduõpetaja. Muide, tema kireks on tennis, mida ta juba aastaid regulaarselt mängib.

Oma valusa loo usaldas meile ka terapeut Kadri Sakala. Mulle meeldib, kuidas ta käsitleb paranemist: “Ükskõik kui palju sa ka ei püüa, sa ei saa ennast kiiremini terveks mõelda ega teha. Paranemine on protsess, millel oma aeg, tempo ja faasid. Saad seda protsessi vaid austada ning ümbritseda end heade inimestega, kes kaitsevad sind maailma eest ja on valmis olema armastusepuhvriks nii kaua, kuni nahakiht on tagasi kasvanud.” Jah, see võib aega võtta, aga see juhtub. Ajakirjast, mida käes hoiad, leiad sellele mitmeid kinnitusi.

Nii valmis oktoobri­number – siin on vaid mõned hetked meie selle kuu tegemistest. Näita meile, kuidas sina Anne & Stiili seltsis aega veedad, lisades oma Instagrami-postitusele #hetkedannestiiliga.