Vist igal sügisel näeme, kuidas moodi tulevad, oh jälle, ploomililla huulevärv ja hall kahune kampsun. Kui kiiresti liiguvad suundu­­mused sisekujunduses?

Ines: Hooaja trendipõhine lahendus aegub juba järgmisel hooajal. Sisearhitektuuris on nagu moeski: uut ja vana miksida oskavad tihti vaid hea stiili­tundega kogenud tegijad. Üritan luua ajatuid lahendusi, kasutades uut – näiteks komposiitkivi ja nanomaterjale – ning klassikalist graniiti, marmorit, tamme, klaasi.

Isiku­­­pärane ruum seobki erinevaid stiile ja ajastuid. Selline lähenemine tundub loomulik: ikka tekib elu jooksul väärtuslikke esemeid, samas tahetakse ruumi mõne aja pärast värskendust.

Kätlin: Tähtsaim on saavutada ruumis funktsio­naalsus. Alus­materjalid jäävad samaks: puit, klaas, kivi; trend kajastubki rohkem stilistikas. Üldiselt kordub sama trend umbes 20 aasta ehk ühe inim­põlve järel. Infotulv trendi loomisest kasutajani võtab aega. Sõnum jõuab tarbijani mitmes etapis, tõlgenduste abil.

Lilia: Kui miski leiab koha inimeste südames, siis tava­liselt üsna pikaks ajaks. Ajatu disaini­klassika on investeering omaette. Samas, värvides tulevad igal aastal siiski uued suunad. Kiire areng toimub tehnilistes nüanssides, kasutus­­mugavuses.

Riin: Sisekujundus on dekoreerimispõhimõtteid järgiv valdkond ja sarnaneb natuke moemaailmaga. Iga-aastased sisustusmessid soovivad alati üllatada, kuid suuri kannapöördeid ei tehta. On vaja mõelda ka kliendile – et ta pärast autohinnaga diivani ostmist järgmisel hooajal väga õnnetu ei oleks… Uute kollektsioonide detailid, vormid ja värvid muutuvad samm-sammult, katsetatakse uusi tehnoloogiaid ja materjale. Trendideks interjööris on pigem hooaja/aasta värvid ja nende kombinatsioonid.

Kas midagi sise­kujunduses on lootusetult möödas ja parem, kui unustusse vajukski?

Ines: Oksjonikeskkondades leian end pakkumisi tegemas mõnele eriti veidrale, samas cool’ile postmodernistlikule mööblitükile. Igale asjale leiab õige koha – peab lihtsalt nägema suuremat pilti. See on sama, kui küsitakse: mis on moes? Kõik on moes! Võib-olla on mind isiklikult ära väsitanud väljend “New Yorgi stiilis loftilik korter”, mida igas teises arenduses rõhutatakse. Kuidagi veider on kunstlikult tekitada industriaalse vaibiga lahendus, millel kipsseinad ning lagi kõrgemas kohas kaks ja pool meetrit.

Kätlin: Minevikku võiksid jääda odavad imitatsioonmaterjalid.

Lilia: Kõrgläikega köögimööbel on oma aja kindlasti ära elanud. Aga kunagi ei tea, millal trendid ringiga tagasi tule­vad; tavaliselt siiski mõne uue põneva nüansiga.

Riin: Olen mõelnud, et ei saa ju olla võimalik, et sektsioon­kapid tulevad tagasi?! Vanal kujul õnneks ilmselt mitte, aga mingis uues huvitavas võtmes kardan, et võivad. Kas oleme selleks valmis? Mina veel pole.

Milliseid uudseid vormi­võtteid esile tõstaksite?

Ines: Igasugune orgaaniline vorm ja kaar on julgelt tagasi tulnud. Mööblidisainis on palju metallraamil vintage-maigulisi toretsevaid tooteid kõrvuti mini­malistlike marmor­kuubikutega.

Kätlin: Täielikult ruulib postmodernism, mis ei ole veel massidesse jõudnud. Kaared, hulktahukad, kolmnurgad. Nõukaaegsed trepikojaplaadid on suurim hitt üldse.

Enamikule neljakümnen­dates eluaastates inimestele tunduvad košmaarina need kaarjad ukseavad, “peki­tükkidega” looduskivist põrandad, perforeeritud plekk ja laineline jääklaas. Varem ma ei sallinud augulist pulber­värvitud plekki, mis nüüd tuleb laviinina peale. Uus põlvkond aga läheb selle trendiga kaasa, sest pole eelmist lainet kogenud.

Lilia: Vormid on aasta-­aastalt muutunud suuremaks. Milano sisustusmessil oli tänavu väga palju kõrgustesse pürgivat vormi. Materjali ilu esile toovad puhtad pinnad on endiselt in. Vannitoaplaatide formaadid aina suurenevad, 1200 x 600 mm mõõtmed on juba üsna tavalised. Pakutakse suuremõõtmelisi slab’e, millel tulevad paremini esile kivi eripära ja muster. Ka köögis kasutatakse tasapinnana aina suuremaid ja erineva mustriga looduskivi-imitatsioone.

Riin: Ümarad vormid ja retro­­mõjutused on toodetes ja mustrites tugevalt tunda. Leiab art décoelemente, ümmargusi peegleid, voolavaid naiselikke vorme. Silma jäävad tumedad kontuurid ja rõhutatud konstrukt­sioonid.

Aga millised värvitoonid on praegu päevakorral?

Ines: Kõiksugu määrdunud punased ja vanaroosad on teinud terve aasta võidukäiku, nende kõrval on püsinud salvei- ja eukalüptiroheline ning sügav öötaevasinine.

Kätlin: Mulle väga meeldib väljend “kole-esteetika piiri­mail”. Tore on praegu näha jõuliste värvide kontraste, ühe koloriidi eri poolusi: näiteks külm kollane maheda oranžiga, lillakas­punane sooja sang­viiniga, mereroheline tume­sinisega.

Lilia: Sisekujunduses on olukord mitmekesisem kui moes. Erinevad tegijad kuulutavad sama aasta värviks väga erinevaid toone, nii rahu­likke pastelseid kui ka väga intensiivseid. Põhja­maades on läbi aegade kindlad lemmikud must, valge, halli eri varjundid, pigem rahulikud maa­lähedased toonid. Mujal maa­ilmas on värvikasutus palju julgem. Tuge­valt on esile tulnud sügavad kalliskivi­toonid: smaragd­roheline, safiirsinine, rubiinpunane. Palju kohtab roosat ning terrakotatoone.

Riin: Värvid on moes; sügavad, kulunud, murtud pastelsed ja ka tumedad toonid. Paistab, et sinine ja roheline on tulnud, et veel pikalt olla toeks pastelse roosa gammale. Ilmselt teeb roosa oma suurt võidusõitu! Kuiva­nud roosi roosa, virsikuõhetus, pleekinud helelilla… Sügisel on alati moes sügisetoonid, näiteks lõõmavad kuldsed ja pronksid koosluses mustjassinisega.