Sombune pühapäeva õhtu. Plaan on ehitada tekkidest-patjadest kindlus, anda Wolti toidukullerile oma “uus” aadress ja kaitsva sulekihi all vaikselt kevadeni redutada. Tuleb tõdeda, et viimased kuud on päris stressi­rohked olnud: remont venib, suhted on segased, trenni pole jõudnud ja õudselt palju on kogu aeg teha (ma pigem töötan ja võtan ette ekspeditsioone ehituspoodidesse, kui hakkan heietama mõtet, et aga mis siis, kui veedangi oma ülejäänud elu uhkes üksinduses, seltsiliseks vaid priske ja pahur kass (keda mul õnneks veel pole!)).
Tippkiirusel ringi tuhisemisest ja ebaregulaarsest toitumisest (millest umbes 90% moodustavad mitmesugused pagaritooted) on olek loid ja näonahk täpiline nagu teismelisel. Just seetõttu jääb pilk pidama Facebookis populaarsust koguval väljakutsel: 21 päeva valge saia, kommide, šokolaadi, limonaadi, jäätise, suhkru, pagaritoodete, frii­kartulite, küpsiste ja kiir­toiduta.
“Päris põnev…” mõtlen. Ma ei ole küll eriline kommiõgard, aga vot saia ma armastan! Siinkohal ei pea ma silmas viilutatud Kirde saia pätsi, aga igasugu pirukad ja oliiviõlis immutatud ciabatta’d meeldivad mulle küll. (Muuseas, olen elav tõestus, et saianukid partiid kasvama ei pane: võid neid vitsutada palju hing ihkab, aga kui sind on õnnistatud A-korviga, siis pärmitainas üksi seda ei kergita.) Kui aga mõni pöördub pingelises olukorras jäätise poole, siis mina söön juustuküpsiseid. Ohjeldamatult.
Kuigi “patuvabale” elule kutsuva postituse all leidub mitmeid pilkavaid kommentaare täiuslikelt toitujatelt, kes juba ammu ei näe sellises menüüs erilist pingutust, siis mina kahjuks või õnneks nii perfektne pole ja otsustan väljakutse vastu võtta. Alustan kohe… Või siis homme, sest kell on juba palju ja hambad pestud.

Hoidke need friikad endale!